3. teema: Kihnu kultuuripiirkond

NB! Kihnu folkloor, käsitöö ja kombestik kanti 2003. aastal UNESCO pärimuskultuuride nimekirja.

Saar kui "elav rahvarõivanäitus"
Kihnu saar on ainus koht Eestis, kus turist näeb kohalikke elanikke (naisi) igapäevaselt rahvarõivaseelikuid kandmas.  Ajaloolise traditsiooniga rahvarõivas elab siin saarel kaasaegset elu.

Kihnu naiste pikitriibulist seelikut nimetatakse kördiks
Kultuuriteadliku turistina oska Kihnu naise seelikust sinna kirjutatud sõnumit lugeda:
*musta värvi kört - kandja on suures leinas, lahkunud on lähedane
*sinisetriibuline kört - kandja on leinas, lahkunud on kaugem sugulane
*poolpunane kört - kandja on tundnud leina aastaid tagasi; erikomme on, et sellega tuleb pruut laulatusele
*punane kört ehk pidukört - eredavärviline, kannavad kõik noored ja need, kellel pole muret

Kihnu meeste halli ja valgekirju kampsunit nimetatakse troiks.

Kihnu naine
Kihnu naine korraldab majapidamist, kasvatab lapsi, harib põldu. Kui meespoolt kodus pole, teeb vajalikud sõidud mootorratta, auto ja ka traktoriga. Igapäevaste tööde kõrval koob mehele-lastele sokid, kindad, troid, endale ja tütardele kördid, küpsetab leiba jne. Külgkorviga mootorrattad (sageli külgkorv kohandatud kalakasti veoks sobivaks) on Kihnu saare üheks sümboliks.

Kihnu mees
Kihnu mees on oma kaluritest, meresõitjatest ja laevaehitajatest eelkäijate vääriline järglane.
Oma loomult on ta isemeelne ja uljas. Tähtsuselt esikohal on meretöö, ülejäänud aeg kulutatakse, kuidas keegi oskab ja võimalikuks peab, perekonna, koduste tööde ja kambajõmmide vahel. Kihnu mees on hea huumorisoonega, armastab pillimängu ja laulu. Saarel tegutseb kihnu noormeestest bänd Kihnu Poisid.

Kihnu kõne- ja kirjakeel
Kihnu saarel räägitakse Kihnu murrakut. Kihnu koolilastel on võimalus õppida oma saarekeeles, sest välja on antud kihnukeelne aabits, lugemik ja grammatikaõpik “Kihnlasõ emäkiel”.
Kihnu e-sõnastik pakub võimalust ise kihnu keelt "tõlkida".
Kihnu keelt kuuleb turist saarel ringi liikudes, giidi vm turismiteenuse pakkuja suust. Väljaspool saart kuuleb kihnu keelt Vikerraadiost kihnukeelsetest uudistest.

Pilte Kihnu kultuuripiirkonnast:

Kihnu naised körtides ehk rahvarõivaseelikutes metsatöödel (Allikas: Internet)

Kihnu naine kalakastile kohandatud külgkorviga mootorrattal (Allikas: Internet)

Punasetriibuline Kihnu kört

Kihnu Poisid bändiliikmed troisid kandmas (Allikas: Internet)

Kihnukeelne aabits

Kihnu toidupärand
Kihnlaste söömine on olnud ikka mandrirahvast erinev. Kihnlaste vanaaja söök rukkijahutoitude kõrval oli kala ja hülgeliha.  *Kas tead, mis on kihnlaste pullisupp?
Vastus: See on klimbisupp, kus klimbi taignasse praetakse pisikesed soolapekitükid sibulaga sisse.

Näide kihnlase tänapäeva nädalamenüüst (Kihnukeelsest kokaraamatust 2009):
 1) Esmäspä - kiedetässe kuõrõga kartuli ning piäle pannassõ suõla räimi
 2) Teesimbä - supi päe, kiedetässe piimä-kartuli e kjõllusuppi või pullisupp
 3) Kessnädäli - tehässe putru, kas segäminiputru või tanguputru
 4) Neljäbä - kiedetässe liha-kartuli
 5) Riede - tehässe piimä-limbisuppi
 6) Laupa - pudrupäe, kiedetässe kartuliputru, tehässe saia
 7) Pühäbä - kiedetässe apukuastasuppi, sui ka värskekuastasuppi

Kihnu kokaraamat

Kihnu käsitöö turismitootena
Kihnu naistel on sageli kudumine käsil (paati või lennukit oodates, bussisõidul). Mustrites ja tikandites on domineerivaks värviks olnud punane, mida kihnlased on pidanud nooruse ja lusti värviks.

Turist saab Kihnu naiste käsitööga tutvuda-osta:
- külastades saarel Ärma Roosi käsitöötalu
- külastades saarel Kihnu muuseumi
- saarelt või Kihnu Kauba Majast käsitööd ostes

Ärma Roosi oma käsitöötalu uksel naiste kootud sukki näitamas (Allikas: Internet)

Kihnu muuseum ja kirik
Muuseum ja kirik asuvad saare keskosas üksteise vastas üle tee. Muuseum on pruudikördi lõngavärvide hulgast valitud erkroosat värvi. Kõik muuseumitoad on pühendatud kindlale teemale:
- naiste tööde tuba (aukohal Kihnu naine, pulm ja käsitöö);
- meeste tööde tuba (Kihnu mees, kes oskab laevu ehitada, kala püüda, merd sõita, pilli mängida, väljas on  kala- ja hülgepüügiriistad);
- lapsepõlve tuba (lasteriided, lelud, koolipink);
- maalituba ehk naivistide tuba (Kihnu mehed harrastasid naivistlikus stiilis maalimist. Tuntuim Kihnu naivist on ajaloos olnud Jaan Oad).

Praktiliselt kõik Kihnu saare elanikud kuuluvad apostliku õigeusu kiriku kogudusse. Kihnus on kirikus kindel kord: mehed on ühel ja naised teisel pool. Õigeusu traditsioonidega käsikäes on säilinud vanade kommete järgimine nt noorel naisel ei lubata kanda põlle kuni lapse ristimiseni.

Unikaalne regilaul ja elus ajalooline pulmatraditsioon
Regilaulud on Eestis lisaks Kihnule säilinud vaid Setomaal. Kuid Kihnus tavaelus lauldakse juba enamuses muid laule (nt kuulust on kogunud laulik Kihnu Virve). 
*Turismitootena on võimalik regivärsilist laulu ja kihnu tantsu kuulda-näha tellides Kihnu naiste folklooriprogrammi.

Kihnu traditsioonilistes pulmakommetes on regivärsilised pulmalaulud aukohal. Neid lauldakse noorpaarile.  Laulude maagiline tähendus taotleb abielu õnnestumist ja halva ärahoidmist.
Traditsiooniliste pulmade pidamine, mis on saarel taaselustunud alates 2005. aastast aitavad elus hoida vanu kombeid, laule ja käsitööd.

Kuna pulm ei ole turismitoode, siis saab sellest osa vaadates ehtsa pulma põhjal loodud meeleolukaid filme "Kihnu kosjad" ja "Kihnu pulm". Turist saab Kihnu pulmatraditsioonist ülevaate Kihnu muuseumis.
*Soovi korral koe lisa Kihnu pulmakombestikust.

Katkend filmist Kihnu Pulm - laul, kas ämm võtab mehekoju saabunud pruudi vastu või saadab tagasi...

***
Tagasi muhulaste juurde  -  Edasi setode juurde