Saar kui "elav rahvarõivanäitus"
Kihnu saar on ainus koht Eestis, kus turist näeb kohalikke elanikke (naisi) igapäevaselt rahvarõivaseelikuid kandmas. Ajaloolise traditsiooniga rahvarõivas elab siin saarel kaasaegset elu. Kihnu naiste pikitriibulist seelikut nimetatakse kördiks Kultuuriteadliku turistina oska Kihnu naise seelikust sinna kirjutatud sõnumit lugeda: *musta värvi kört - kandja on suures leinas, lahkunud on lähedane *sinisetriibuline kört - kandja on leinas, lahkunud on kaugem sugulane *poolpunane kört - kandja on tundnud leina aastaid tagasi; erikomme on, et sellega tuleb pruut laulatusele *punane kört ehk pidukört - eredavärviline, kannavad kõik noored ja need, kellel pole muret Kihnu meeste halli ja valgekirju kampsunit nimetatakse troiks. Kihnu naine Kihnu naine korraldab majapidamist, kasvatab lapsi, harib põldu. Kui meespoolt kodus pole, teeb vajalikud sõidud mootorratta, auto ja ka traktoriga. Igapäevaste tööde kõrval koob mehele-lastele sokid, kindad, troid, endale ja tütardele kördid, küpsetab leiba jne. Külgkorviga mootorrattad (sageli külgkorv kohandatud kalakasti veoks sobivaks) on Kihnu saare üheks sümboliks. Kihnu mees Kihnu mees on oma kaluritest, meresõitjatest ja laevaehitajatest eelkäijate vääriline järglane. Oma loomult on ta isemeelne ja uljas. Tähtsuselt esikohal on meretöö, ülejäänud aeg kulutatakse, kuidas keegi oskab ja võimalikuks peab, perekonna, koduste tööde ja kambajõmmide vahel. Kihnu mees on hea huumorisoonega, armastab pillimängu ja laulu. Saarel tegutseb kihnu noormeestest bänd Kihnu Poisid. Kihnu kõne- ja kirjakeel Kihnu saarel räägitakse Kihnu murrakut. Kihnu koolilastel on võimalus õppida oma saarekeeles, sest välja on antud kihnukeelne aabits, lugemik ja grammatikaõpik “Kihnlasõ emäkiel”. Kihnu e-sõnastik pakub võimalust ise kihnu keelt "tõlkida". Kihnu keelt kuuleb turist saarel ringi liikudes, giidi vm turismiteenuse pakkuja suust. Väljaspool saart kuuleb kihnu keelt Vikerraadiost kihnukeelsetest uudistest. |
Pilte Kihnu kultuuripiirkonnast:
|
Näide kihnlase tänapäeva nädalamenüüst (Kihnukeelsest kokaraamatust 2009):
1) Esmäspä - kiedetässe kuõrõga kartuli ning piäle pannassõ suõla räimi 2) Teesimbä - supi päe, kiedetässe piimä-kartuli e kjõllusuppi või pullisupp 3) Kessnädäli - tehässe putru, kas segäminiputru või tanguputru 4) Neljäbä - kiedetässe liha-kartuli 5) Riede - tehässe piimä-limbisuppi 6) Laupa - pudrupäe, kiedetässe kartuliputru, tehässe saia 7) Pühäbä - kiedetässe apukuastasuppi, sui ka värskekuastasuppi |
Kihnu käsitöö turismitootena
Kihnu naistel on sageli kudumine käsil (paati või lennukit oodates, bussisõidul). Mustrites ja tikandites on domineerivaks värviks olnud punane, mida kihnlased on pidanud nooruse ja lusti värviks. Turist saab Kihnu naiste käsitööga tutvuda-osta: - külastades saarel Ärma Roosi käsitöötalu - külastades saarel Kihnu muuseumi - saarelt või Kihnu Kauba Majast käsitööd ostes |
Kihnu traditsioonilistes pulmakommetes on regivärsilised pulmalaulud aukohal. Neid lauldakse noorpaarile. Laulude maagiline tähendus taotleb abielu õnnestumist ja halva ärahoidmist.
Traditsiooniliste pulmade pidamine, mis on saarel taaselustunud alates 2005. aastast aitavad elus hoida vanu kombeid, laule ja käsitööd. Kuna pulm ei ole turismitoode, siis saab sellest osa vaadates ehtsa pulma põhjal loodud meeleolukaid filme "Kihnu kosjad" ja "Kihnu pulm". Turist saab Kihnu pulmatraditsioonist ülevaate Kihnu muuseumis. *Soovi korral koe lisa Kihnu pulmakombestikust. |
Katkend filmist Kihnu Pulm - laul, kas ämm võtab mehekoju saabunud pruudi vastu või saadab tagasi...
|