4. teema: Setomaa - kultuuripiirkond
* Setu naiste mitmehäälne laul ehk leelo kanti 2009. a. UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
|
Piiriülene kultuuriruum
Ajalooline Setomaa on jaotatud kahe riigi vahel: - Eesti Vabariik (1/3 pindlast) - Vene Föderatsioon (2/3pindalast) Setomaa Eesti Vabariigis paikneb kahes maakonnas: - Võrumaa (Meremäe, Misso) - Põlvamaa (Värska, Mikitamäe) Seletus sõnale seto - ei see, ei too: Eestlane siunab: keelt justkui mõistaks, aga näe, usk on võõras! Venelane kahjatseb: eh, usk on sama, aga keelest ei saa sotti! |
Ajalooline Setomaa ala: 1/3 Eesti Vabariigi ja 2/3 Venemaa territooriumil (Allikas: Internet)
|
|
Seto naine
"Kui Setomaal midagi toimub, on põhjuseks seto naine" Ega setu mehed vanasti asjata öelnud: seto naist kõigepealt kuuled, siis näed! Hõppõkraam naise kaelas-rinnas võis kokku kaaluda kuni kuus kilo ning tegi loomulikult raha häält. Suurt kuhiksõlge saab kanda abielunaine.
Seto mees
Seto mees kannab aga vene mõjutusena särki ehk hamõt pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Kõige huvitavamad on aga seto meeste sukad, mis pükste peal kantuna rikkaliku kirja ja erksate värvidega märkamatuks ei jää. Kui laulupeol või presidendi vastuvõtul kohtuvad rahvariietes mulgi ja seto mees, eritab neid kuue värv - mulk kannab musta, seto aga valget kuube. |
Seto naised rahvariietes: abielunaistel ees põll, peas tanu ja rinnal hõbedast kuhiksõlg rahadega (Allikas: EAS)
Seto mees rahvariietes, jalas kirevad sukad (Allikas: EAS)
|
Elav regilaul - leelo ja lauluemad
Setod hoiavad igapäevaselt elus mujal Eesti hääbunud (va. Kihnus) regivärsilist laulutraditsiooni. Setod nimetavad seda mitmehäälelist koorislaulmist leeloks. Eeslaulja laulab värsi, koor liitub rea lõpusilpidel eeslauljaga ning kordab värssi.
Regivärsiline laul ei ole salmide kaupa pähe õpitud, vaid suuresti improvisatsioon. Eeslaulja peab teadma paljusid värsse, millest laul vastavalt teemale kokku pannaks. Seto kultuuris on ka aunimetus lauljale, kes teab väga paljusid seto rahvalaulu värsiridasid - lauluema.
Seto laulutraditsioon turismitootena:
a) leelokontserti saab tellida Seto Talumuuseumist Värskas;
b) Lauluema kuju saab vaadata Obinitsas (vt ka Obinitsa Seto Muuseumitare);
c) külastada saab Seto Talumuuseumis leelopäeva, kus saab kuulata leelot ja näha leelokoore.
*Iseseivalt on võimalus leeloga tutvuda või seda karaokena laulda Seto laulutraditsiooni kodulehe vahendusel.
Setod hoiavad igapäevaselt elus mujal Eesti hääbunud (va. Kihnus) regivärsilist laulutraditsiooni. Setod nimetavad seda mitmehäälelist koorislaulmist leeloks. Eeslaulja laulab värsi, koor liitub rea lõpusilpidel eeslauljaga ning kordab värssi.
Regivärsiline laul ei ole salmide kaupa pähe õpitud, vaid suuresti improvisatsioon. Eeslaulja peab teadma paljusid värsse, millest laul vastavalt teemale kokku pannaks. Seto kultuuris on ka aunimetus lauljale, kes teab väga paljusid seto rahvalaulu värsiridasid - lauluema.
Seto laulutraditsioon turismitootena:
a) leelokontserti saab tellida Seto Talumuuseumist Värskas;
b) Lauluema kuju saab vaadata Obinitsas (vt ka Obinitsa Seto Muuseumitare);
c) külastada saab Seto Talumuuseumis leelopäeva, kus saab kuulata leelot ja näha leelokoore.
*Iseseivalt on võimalus leeloga tutvuda või seda karaokena laulda Seto laulutraditsiooni kodulehe vahendusel.
|
Seto talu on tema kindlus
Seto talu turismitootena: Seto Talumuuseum Värskas. Seal näeb 20. sajandi alguse Setomaa jõukat talukompleksi (elumaja, rehi ja rehealune, laut, heinaküün, aidad, suitsusaun). Lisaks töötavad seal meistrid sepi- ja savikojas. Seto talu on kindlustalu, kuna moodustab suletud hoovi (hoonete, värava ja vahetaradega). Talu kõrge aed on kui kindluse sein, ehitatud palkidest ja kaetud varjuandva katusega Kuna setod on õigeusku, siis on erinev (muust Eestist) ka nende elumaja: söögi ja töönurk, kööginurk, magamisnurk ja pühasenurk. Pühasenurgas on pühapilt (ikoon), mida kaunistab tikandiga pühaserätt. Suures ahjus saab valmistada toitu ja tagaküljel on mõnus lesimiskoht. Pildid elavast seto talust, kus noored setud kultuuri edendavad, korraldades pillilaagreid ja juhtides Seto Käsitüü Kogo.
|
     |
Seto söök ehk süük
Setude toidupärandiga saab turist tuvuda:
a) Seto Talumuuseumi Tsäimajas (Teemajas)
b) Seto Turismitalus
Näiteks võiks turist setomaal proovida menüüd: Sõir, Suulliim (külm supp), Paks pudõr, Suitsuliha leeväga, Kama ubinidiga, Ubina vai mar´a piirak, Küümne tsäi.
Setomaa omaaegne vaesus on perenaistelt nõudnud kokkuhoidlikkust ja oskust piskuga välja tulla.
Setode toidud on tihedalt seotud kirikupühadega.
Setude toidupärandiga saab turist tuvuda:
a) Seto Talumuuseumi Tsäimajas (Teemajas)
b) Seto Turismitalus
Näiteks võiks turist setomaal proovida menüüd: Sõir, Suulliim (külm supp), Paks pudõr, Suitsuliha leeväga, Kama ubinidiga, Ubina vai mar´a piirak, Küümne tsäi.
Setomaa omaaegne vaesus on perenaistelt nõudnud kokkuhoidlikkust ja oskust piskuga välja tulla.
Setode toidud on tihedalt seotud kirikupühadega.
Seto eepos ja kuningriik
Setodel on oma eepos ja sellega seotult ka kuningriik. Eepose kajastab peategelase Pekolasõ (Peko*) sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Kui on kuningas, on ka kuningriik. Kuna aga kuningas Peko magab Petseri linna liivakoopas, on tema asemele vaja valida maapealne asemik. Tänapäeva Seto Kuninga ehk Ülemsootska valitsusaeg on üks aasta ja valimised rahva poolt toimuvad Seto Kuningriigi päeva raames. Kuningriigil pole alalist pealinna, vaid pealinn käib nn. külakorda. Rahva poolt valitakse aastakse Setomaa ülemsootska ehk setode kuningas.
Setodel on oma eepos ja sellega seotult ka kuningriik. Eepose kajastab peategelase Pekolasõ (Peko*) sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Kui on kuningas, on ka kuningriik. Kuna aga kuningas Peko magab Petseri linna liivakoopas, on tema asemele vaja valida maapealne asemik. Tänapäeva Seto Kuninga ehk Ülemsootska valitsusaeg on üks aasta ja valimised rahva poolt toimuvad Seto Kuningriigi päeva raames. Kuningriigil pole alalist pealinna, vaid pealinn käib nn. külakorda. Rahva poolt valitakse aastakse Setomaa ülemsootska ehk setode kuningas.
|
Setode usk ja pühakojad - tsässonad
Setod on õigeusklikud. Tähisttaakse õigeusu kirikukalendriga seotud pühasid, millest võivad ka turistid osa saada. Järgnevalt kolm pühade külastussoovitust: 1) Lihavõtted - Seto tava kohaselt ehitatakse munaloomka, sellel saab võistu mune veeretada, lisaks saab tutvuda munapühade traditsiooniga. 2) Päätnitsapäev – ehk märter Paraskeva mälestuspäev on Saatse nurga aasta tippsündmus. Toimub alati 2. augustile eelneval reedel ja sel puhuks kaetakse haudadele lauad ning pärast liturgiat kirikus algab piknik koos kadunukestega. 3) Paasapäev – ehk issandamuutmise püha, aasta tippsündmus Obinitsa nurga setode jaoks. Paasapäeva eel on õhtune jumalateenistus ja ristikäik Obinitsa järve äärde. Paasapäev algab jumalateenistusega, järgneb söömaaeg omastega kalmudel. Pärastlõunal nauditakse kirmaskit – pidu seto tantsu ja leeloga. |
Päätnitsapäeva traditsioon surnuaial - piknik koos kadunukestega (Allikas: Internet)
Paasapäeva kirikupühal mälestatakse omakseid (Allikas: Internet)
|
|
Setomaa külamaastikke ilmestavad õigeusukirikud ja tsässonad ehk väikesed külakabelid (puitehitised, milles on hulgaliselt ikoone, pühaserätte, küünlaid, lilli, katusel väike rist). Tsässonad on lukustatud, suvel on teatud külakabelid ka turistidele avatud.
|
  |